VASTIK DISKO TOIMUB 20. VEEBRUARIL PÄRMIVABRIKUS

Tere,

täna toimub kunstiklubi nagu ikka, kell 7:15 Pärmivabriku baariruumis. Täna kasutame tušši, mis vees ei lahustu! Järgmine nädal klubi ei toimu, küll aga toimub ülejärgmisel nädalal – siis asume õlivärvide kallale.

__

Siirad tänud kõigile, kes tulid kuulama Tartu lugusid. Südamlikud tänud kõigile, kes olid abiks.
Kuulajaid oli õhtul 30-40 ringis, Berk rääkis vaimustavalt, slaidimasin töötas, Marten K. laulis õnnestunult ning küllap jäid inimesed hea meelega rahule. Martin Oja (daysleeper) filmis loengu ülesse (rahvamuuseumile, kui ma ei eksi), Berk lindistas oma jutu Klassikaraadiole ja Lauri Kulpsoo võttis linti Marteni laulud (kuulake tema järgmist Fantaasia saadet Klassikaraadios).

Järgmine “Tartu loood” 5. veebruaril, siis jutustab oma loo Eesti Kunstiakadeemia professor Mart Kalm. Näituseks võib lugeda Kalmi artiklit tulevaste kunstiteadlaste kohta: http://www.artun.ee/popText.php?id=831.

ma olen juba mitu tundi täitsa lasknud tyhja

ja targemaks ei ole saanud minu väike pea

vaid juurde olen kingiks saanud nõgusselja kyhmja

mis ortopeedilisest seisukohast ei ole yldse hea

sest seisukoht kui selline see eeldab suisa seismist

ja ylejala teha ma seda kyll ei saa

nyyd tahan vaikselt käsitleda istekoha leidmist

peaaegu peale jõule peajagu olen maas

ja tyhjalaskmine ei täitnud täis mu ajumahtu

on tyhjakslastud tunne mul tyhja laskmisest

on parem lasta-tabada vist täit või suisa kahte

kas tervikust on rohkem kasu kui on poolustest

Kord kihutasin rattaga Tähe tänava teise käe mööblipoest kodu poole. Olin just ostnud uue trükimasina, armastusväärse nimega – Hermes Baby. Nina püsti, keset teed, akadeemilist kuraasi täis ja järsku Tähe 56 karjub mulle otse näkku: “Kas sa Solženitsõni raamatutest ka niimoodi üle sõidad?” *

Teine kord olin armunud, kaelustasin Kalevi tänaval kellegagi, kõrvale astus Vassili žukovski ja tundis huvi,  kuhu poole Puškini monument jääb. Ei saanud hästi vastatagi. * *

Kolmas kord oli päris ammu, esimese sõja ajal, olin siis ehk üheksa aastane. Oli külm talv, elasime emaga Eha tänaval. Ahju alla oli puid vaja, mind saadeti rüüstatud Karlova mõisast küttematerjali otsima. Tõin ühe paksu vanu raamatu. Hiljem Tartu Ülikoolis Adam Oleariusest diplomitööd kirjutades sain muidugi teada, et Karlova mõisa rüüstamisel ka üks Oleariuse esmatrükk hävines. * * *

Neljas, viies, kuues ja seitsmes kord: selleks ongi vaja “Tartu lugusid” !

Tartu lood on esialgsete plaanide järgi kümneosaline loengutesari, kus hea sõnaga tuntud mõtlejad jutustavad mõne loo Tartu linna erksast minevikust. Olgu tähelepanu Supilinnal, Pärmivabrikul, Emajõel või Baeril.

21. jaanuaril, kell 18:00 alustab jutusarja Berk Vaher, kes kõneleb oma suhtest Tartu linnaruumi läbi aegade.

Loenguõhtu sisse- ja väljajuhatus Marten Kuningalt ja tema kitarrilt, pirukapalad Leene Nolalt.

Sissepääs prii

_

* Tähe 56. Juri Lotmani esimene kodu Tartus. See kodu võõrustas ka Solženitsõnit.

* * Vt J. Kross “Keisri hull”, A. Puškin “Jevgeni Onegin”.

* * * Vt Ustav Mikkelsaar “Kannata”, vt veel Faddei Bulgarin.

Eelmisel nädalal jäi tuššiga jukerdamise kõrval kõrva minu kõrval kahe tüdruku teineteise töid kõrvutav dialoog: “Ma pole pikka aega end nii siira lapsena tundnud, aga sina?”

Seekordses tunnis, 15. jaanuaril keskendume teooriale. Võtke pliiatsid-kladed kaasa, läheme akadeemiliseks. Kui tehnilised oskused lubavad, siis vaatame ka filmi.

19:15!

Klassikaline idealist