Archive for the ‘Tartu lood’ Category

Sein

Wednesday, March 3rd, 2010

Väljavõte tänasest kirjavahetusest:

tere,

tuletan meelde, et kui 15.03 pole meil 600 krooni tasutud, siis pannakse uusnoorus koduleht kinni. sellega seoses kaovad ära ka @uusnoorus.ee meiliaadressid, uusnooruse meililistid ning ka foorum. sooviksin teada, et kes peale minu veel oleksid nõus panustama, et see võlg saaks tasutud ja koduleht jääks alles. üksi ma seda enda peale ei võta.

parimat,

peeter


Uus Noorus soovib ühtlasi aina nõudlikumat sulge ja rohket õnnestumist Tuglase preemia laureaatidele, Sven Vabarile ja Mehis Heinsaarele.

Tartu lood

Monday, December 14th, 2009
Selle aasta viimane jutustamisõhtu sarjast Tartu Lood toimub kolmapäeval, 16.
detsembril
kell 18, mil oma Tartust tuleb kõnelema kunstnik
Kiwa.
Lugu saadab helidega Kiwa ise.

Endiselt on radikad soojad ja pirukad
maitsvad.

üritus on tasuta, olge teretulnud.

-

Tartu Kultuuritehas asub aadressil Pikk 58/60, sisse pääseb Pärna tänavalt,
hoovi kaudu.

Prantslannadest

Wednesday, November 11th, 2009

Viimasel Vastikul Diskol Genklubis sattusin suitsuruumis rääkima ühe prantsuse tüdrukuga. Õieti hakkasin temaga ise vestlema (mida ma liiga tihti ei viljele), sest ta nägi eksootiline välja. Sain teada, et ta on vabatahtlik ERMis ja raputasin kohkunult pead – jumala eest, kallis inimene, kas sa sattusid Tartusse tõesti selleks, et pimedas ruumis ERMi kogusid arvutisse ümber trükkida?! (Olin eelmisel aastal seoses museoloogia suunamooduliga praktikant Tartu Linnamuuseumis). Tüdruk naeris ja ütles, et see konverteerimine on tõesti kohutav, aga

ju on see talle vajalik, et tuleval aastal BFMi astuda. Ta küsis, millega mina tegelen ning hetkegi valetamata vastasin, et mängin muusikat. Näe, just lõppes plaat otsa, lähen panen uue loo. Läksin keerasin kõrvalruumis plaadi teistpidi ja tulin tagasi. Prantslanna küsis selle peale, kas dj’ks olemine on raske? Ja ma vastasin

aga see selleks, hulga olulisem on järgnev teadaanne:

Esimene Eesti Rahva Muuseumis Euroopa vabatahtlikul teenistusel olev noor avab näituse

12. novembril kl 16 oodatakse huvilisi Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (J. Kuperjanovi 9, Tartu) vabatahtlikkust tutvustavale infotunnile, millele järgneb näituse „Walk on the Wild Side. Culture and Young in Tartu; Two Linked Elements“ avamine.

2009. aasta veebruarist Eesti Rahva Muuseumis Euroopa vabatahtlikul teenistusel olev prantslanna Cindy Julien on muuseumis tegelenud nii igapäeva kui erinevate sündmuste dokumenteerimisega. Olles ERMis Euroopa Ühenduse programmi Euroopa Noored Euroopa vabatahtlikul teenistusel, on Cindy seadnud eesmärgi õppida võimalikult palju tundma ja samas jäädvustada videole ja fotodele Eesti igapäevast kultuuri. Kodumaalt ja tavategemistest pea aasta eemal olles saab vabatahtlik õppida ka ennast tundma ja proovida erinevaid tööülesandeid, et otsustada, mida oma elus edasi teha.

Vabatahtliku isikliku projektina on Cindy jäädvustanud Tartu Kultuuritehase tegemisi fotosilma kaudu. Kultuuritehasest oli CIndy kuulnud juba Prantsusmaal ning näitust tegema innustas kultuuritehases tegutsevate noorte motivatsioon hoida kultuuripärandit, seda renoveerides, puhastades, taas üles ehitades. Cindy kirjutab: „Noored soovivad kultuuritehasega töötades näidata, et ühise eesmärgiga on võimalik muuta vana vabrik kohaks, kus kõik endale tegevust leiavad ja kus vana saab uue eesmärgi.“

12. novembri kava:
kl 16 algab ERMi näitusemajas seminar, kus tutvustatakse vabatahtliku teenistuse võimalusi; kogemusi jagavad Tartus vabatahtlikuna tegutsevad noored.

Kl 17 Cindy Julieni esiknäituse „Walk on the Wild Side. Culture and Young in Tartu; Two Linked Elements“ avamine (avatud kuni 10.1.2010)

Kõik on oodatud osalema!

Lisainformatsioon: Liisi Toom, ERMi kommunikatsioonijuht, 7350 448, liisi.toom@erm.ee, www.erm.ee/kultuuritehas.

Lugupidamisega
Liisi Toom
Eesti Rahva Muuseum
Kommunikatsioonijuht
Tel: 7350 448; GSM: 52 70 534
Http://www.erm.ee; Http://www.twitter.com/memoryfield
2009. aasta on Muuseumiaasta ja Eesti Rahva Muuseumi 100. tegevusaasta.
Muuseum on väsimatu ja läheb “sajaga edasi!”

TARTU LOOD

Monday, November 9th, 2009

Eelmisel talvel alustas Uus Noorus Tartu Kultuuritehases lugudeseeriaga Tartu Lood

tartulood2

Kord kihutasin rattaga Tähe tänava teise käe mööblipoest kodu poole. Olin just ostnud uue trükimasina, armastusväärse nimega – Hermes Baby. Nina püsti, keset teed, akadeemilist kuraasi täis ja järsku Tähe 56 karjub mulle otse näkku: “Kas sa Solženitsõni raamatutest ka niimoodi üle sõidad?” *

Teine kord olin armunud, kaelustasin Kalevi tänaval kellegagi, kõrvale astus Vassili žukovski ja tundis huvi, kuhu poole Puškini monument jääb. Ei saanud hästi vastatagi. * *

Kolmas kord oli päris ammu, esimese sõja ajal, olin siis ehk üheksa aastane. Oli külm talv, elasime emaga Eha tänaval. Ahju alla oli puid vaja, mind saadeti rüüstatud Karlova mõisast küttematerjali otsima. Tõin ühe paksu vanu raamatu. Hiljem Tartu Ülikoolis Adam Oleariusest diplomitööd kirjutades sain muidugi teada, et Karlova mõisa rüüstamisel ka üks Oleariuse esmatrükk hävines. * * *

Neljas, viies, kuues ja seitsmes kord: selleks ongi vaja “Tartu lugusid” !

Tartu lood on loengutesari, kus hea sõnaga tuntud mõtlejad jutustavad mõne loo Tartu linna erksast minevikust. Olgu tähelepanu Supilinnal, Pärmivabrikul, Emajõel või Baeril.
_

* Tähe 56. Juri Lotmani esimene kodu Tartus. See kodu võõrustas ka Solženitsõnit.

* * Vt J. Kross “Keisri hull”, A. Puškin “Jevgeni Onegin”.

* * * Vt Ustav Mikkelsaar “Kannata”, vt veel Faddei Bulgarin.

Sel kolmapäeval 11. novembril kell 18 jätkub eelmisel talvel alanud
Tartu Lugude jutustamise sari. Esimesena tuleb kõnelema kultuuriloolane
Malle Salupere.

Taas tuleb muusikat, tuleb pirukaid ja sel korral on radikadki soojad! Ainult, et enam ei juhata meid sisse Gregori kõned ega ei kuule me Kuninga ballaade ning ei söö Leene Nola pirukaid vaid uuest hooajast üllatavad meid uued jutud, näod, lauluviisid ja maitseelamused.

Sissepääs on tasuta ja kõik on Pärmivabrikusse oodatud!

Tartu lood

Thursday, October 29th, 2009

Eile istusin EKA raamatukogus ja lehitsesin (nii palju kui sellist lehitseda saab) füüsiliselt koguselt kõige suuremat raamatut, mis ma sealt raamatukogust leidsin. See oli keisriteaegne atlas Venemaalt. Lehekülje diagonaal ületas vabalt ühe meetri! Muhelesin heas tujus ja atlase totruses, kui helises telefon (ma üldiselt ei salli raamatukogus telefoniga rääkimist) – helistajaks Tuuli. Kartsin, et äkki on eriolukord, võtsin kõne vastu ja Tuuli säras: me saime Tartu lugude jaoks toetuse!

Hurraa!

Ja tuuli rääkis, et küllap juba 11. novembril kuuleb uue hooaja esimest Tartu lugu ka.. Kes võiks see kõneleja olla!? Sina, mina, inimene tänavalt või inimene jõest?

Jääme huviga ootama!

Kohtumiseni