http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1079243&lang=

Kuulake esimest lugu!

*

Minu nimi on jätkuvalt Gregor Taul. Osalen Artishoki biennaalil 2.-11. september. Tulge vaatama ja lugema. Tartu Kunstimaja.

*

Käisin suvel Sännas, teate, peaaegu, et kõige ilusam mälestus kogu suvest. Minge sinna enne kui hilja

*

Mängime Madisega neljapäeval Tallinnas, kohas nimega EAST afromuusikat. K. jõuab ka Eestisse. Küllap siis tema ka.

This year’s WATERPIECES international video and contemporary art festival will take place from 3-5 September. As usual, the festival will collate contemporary video art from Latvia, as well as presenting international video art programmes. This year, WATERPIECES will take place for the 10th time. To mark this anniversary, a showcase of the best videos in the history of the festival will be presented.

Works must be submitted for the Baltic video artists’ and students’ programme by 1 August.

The selected works will be announced after 9 August. A video programme will be compiled from these which will be presented during the festival at the Betanovuss Gallery on AB dambis.
The awards ceremony will be held on 5 September.
A selection of Baltic video art works will be created from the selected works which will be sent to European and global video archives.

SUBMISSION OF WORKS FOR THE FESTIVAL COMPETITION

- Works must have been created during the past three years (no earlier than 2008) with subtitles in English or an accompanying translation of dialogue.
- Up to 25 min long.
- The following information about the work must be attached: title, artist, year of production, soundtrack list.
- Works may be submitted on CD-ROM or DVD-ROM in the following formats: .avi, .DVavi, .mov, .mpg2, PAL, DVD.
- Two high resolution images (of the work) must be attached.

- A completed application form must be attached, please visit: www.noass.lv.

Works to be submitted by 1 August.

Sent by post:
“Culture and Arts Project NOASS”
11.Novembra krastmala 35
Riga, LV-1050.

Or delivered to our office:
“Betanovuss” Floating Gallery and “Noass”
AB dambis 2, Riga.

Works can be submitted electronically, using an available server, sending the relevant details by e-mail to: kaspars.groshevs@gmail.com

Submitted works will be judged by a professional jury.

As is the case every year, the artist responsible for the best video art work will receive a bronze Waterpiece.

Additional information: mob. no. +371 29567606, kaspars.groshevs@gmail.com, www.noass.lv.

Ootame teid laupäeval, 12. juunil kella kaheksast Genialistide klubisse,
kus on avatud KÖÖK , muusikat valivad Müürilehe kolleegiumi melomaanid
ning

kümneks võtame üles peo meeleolud, pinget ja gruuvi hoiavad õhus
plaadikeerutajad:

Jürgen Tamme, Martin Jõela, Errki, Kähr, Berk Vaher, Ivan Johnson ja Leene
Nola

pilet:30.-

SUVENUMBRIS:
Joanna Ellmann luuletab; Sven Vabar mõtleb kurbadest robotitest; vanemad
ja targemad lahkavad Uue Nooruse nolke; Indrek Grigor vaatab üle Rael
Arteli galerii ja raamatu; Tanel Randel avameelselt suhetest Emajõega;
Tuuli Trikkand suvest Sänna Kultuurimõisas; Rasmus Toompere manifesteerib
Kulduuri; Tartu Linnavalitsus ärgitab projekte algatama; kirjanikud
muljetavad muuseumide üle; Gregor Taul jätkab plakatikunsti teemadel;
Müürilille täika näitab kraami; Marika Agu visuaalsõdadest Tartu betoonil;
Põim Kama alustab oma rubriiki; Peeter – Marko Mikk ja Sandra
Preiman elamustest Prantsusmaalt; Peeter Piiri avab Psaiko sisemaailmu,
Kaisa Eiche David Haslami peksa saamisest Tartus; Robert Kurvitz ja Martin
Luiga teevad ajakirja kõige vaesemale, Joonas Sildre kirjutab Eesti
autorikoomiksi lühikronoloogiat.

Tagatipuks koomiksikunsti Elina Sildrelt ja Elina Kasesalult.

feissbuuki ürituse link

müürilehe grupp FBs

27.05. – 01.06. Pärmivabriku kultuurifestival JUUMI 2010

Neljapäev, 27.05.2010.

12.00 Pärmivabriku talgud. Teeme ära, mis veel Teeme Ärast tegemata jäi! Tuleb kindlasti see, kes eelmine kord suppi sai! Ehk siis heakorrastustööd nii sees, kui ka väljas. Muuhulgas saab koos Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilasseltsiga ehitada kilesauna.

12.00 Sänna Kultuurimõisa õpituba “Recycling Dreams”, kohapeal leitavatest materjalidest endale unistuste paiga mudeli loomine. Osalejtele kingitused Sänna Kultuurimõisa tüdrukute poolt. Õpituba toimub inglise keeles ja on tasuta!

14.00 Mobiilitehase ülejääkidest võtmehoidjate valmistamise õpituba moeateljee Dilidoniga. Vajalikud materjalid on koha peal olemas, kaasa võib meelepärast alati võtta. Info ja registreerumine kadi@kultuuritehas.ee väikese osalustasuga 10 krooni.

16.00 Pärmivabriku lõuna.

20.00 Seitse päeva kestva kunstiaktsiooni „Mind Burrow“ avamine. Svitlana Biedarieva ja Kristino Rav. Sissepääs Pärna tn hoovist.

21.00 Lodjasaun.

23.05 Ebakonventsionaalse hausi ja tehno pidu HoRiSoNt. Muusikat kuni hommiku kella 7.05 valivad Kaarel ja RencaRenca. Sissepääs 25 krooni.

Reede, 28.05. 2010.

18.00 EMÜSe kilesauna ametlik avamine Pärmivabriku hoovis.
20.00 Kokteilibaar ja grill Pärmivabriku hoovis, millega avatakse õhtul jätkuv pidu CYNDI LAUPER – pidu, kus esinevad vaid naisartistid. Muusika varieerub breakbeati, funki, elektro, hausi, UK Garage‘i, ja hiphopi vahel.

Laupäev, 29.05. 2010.

10.00 Kõrgtrüki õpituba trükimuuseumis ( Kastani 38) Lemmit Kaplinski juhendamisel. Õpitoa kestvus orienteeruvalt 8 tundi. Vajalikud materjalid koha peal olemas, alusmaterjali ehk siis sobiva paberi või riide võib ise kaasa võtta. Info ja registreerumine kadi@kultuuritehas.ee. Õpituba on tasuta!

12.00 Kirjutamise õpituba Pärmivabrikus, juhendajaks Marite Butkaite Noorte Teatritehasest.  Peamiselt keskendutakse draamateksti kirjutamisele, läbitakse aga erinevaid loovkirjutamise teemasid. Oodatud kõik kirjutamishuvilised, kaasa võtta kirjutusvahend ja veidi paberit. Info ja registreerumine kadi@kultuuritehas.ee. Õpituba on tasuta!

19.00 Peterburi kunstniku Irina Dudina poliitiliste seinavaipade näituse avamine galeriis Ferrodrum.

22.00 Pidu VABRIKUÕHTU. Muusikat  pea kõikide siiani Vabirkuõhtutel esinenud diskorite poolt hommikutundideni. Sissepääs 25 krooni.

Pühapäev, 30.05. 2010.

16.00  Noorte Teatritehase külalisetendus Pärmivabrikus „Ühel mehel oli nii madal lagi, et ta sai ainult lesta süüa“ Lavastajad Kaija M. Kalvet ja Lennart Peep. Sissepääs 25 krooni.

20.00 Luulekontserdiõhtu. Õhtu, mis jaguneb neljaks osaks, kus esimese osa moodustavad Tartu Noorte Autorite Koondise seltskonna (Jüri Kolk, Contra, Priit Salumaa, Veiko Märka) etteasted, teise osa noorema generatsiooni luuletajate etteasted (Allar Lepa, Edvin Aedma, Martin Vabat ja Karolina Pihelgas) ja seejärel on meil au saada aimu Peterburi luulemaastikul tegutsejatest ehk siis külalised Venemaalt  - Mitia Iskanderson ja Vasily Raskov.  Õhtu lõpetavad Kalev Vapper, ansambel Ebakõlar ja Tartu Sensatsiooniline Kevadbänd. Sissepääs 25 krooni.

Esmaspäev, 31.05. 2010.

17.00 Diskori baaskursuse õpituba, juhendajaks Kähr, Päts ja Kapten Tulevik. Info aj registreerumine kadi@kultuuritehas.ee, osalustasu 25 krooni.

20.00 filmiöö “Cinèma Brun” hommiku kella kaheksani.

Teisipäev, 01.06.2010.

12.00 Pärmivabriku lõpumüügi täika Pärmivabriku hoovis.  Info ja registreerumine kadi@kultuuritehas.ee.

14.00 Dilidoni mängukarude õmblusõpituba lastele. Õpituba on tasuta!

18.00 Tartu Lood, pajatajaks biosemiootika professor Kalevi Kull.

Teatritehase märtsikuus furoori ja rahvarahutusi põhjustanud omalavastus ühe mehe erakordsest päevast tuleb taas! “Šarmantne šedööver,” vastas suvaline inimene tänavalt küsimusele, kuidas ta lavastusse suhtus. “Karismaatiline kunstiteos!” hüüatas ekshalteeritud kõrvalseisja. “Vapustav vaatemäng, mis tekitab…” alustas Puškin, kuni keegi teda katkestas, hüüdes pettunult: “Aleksandr Sergejevitš, te olete ju juba ammu surnud!” – “Eks me kõik sure kord,“ tõdes Puškin kurvalt ning lahkus ratsahobuse väärikal sammul. Mees, kelle lagi oli madal, tõukles mingil põhjusel rusude alt välja ning, lausunud saatuslikud sõnad (“Ossssaaa!!”), hakkas ta ainult tursamaksa sööma. Peagi panid loomakaitsjad ta kuskile kinni, aga loo lõpp ei ole sugugi kurb: ta oli ju midagi õppinud! Seda mõistes laskus taevast tema näole õnnis naeratus. Taamal ulgus koer. Tõusis täiskuu ja kõik sääsed olid kuhugi kadunud. Lavastus võitis kooliteatrite festivalil erinevaid preemiaid – tule vaata, kuidas särab iganeve au ja kuulsus! Ja meie välismaistele sõpradele: Please Come, We Love You!

Lavastajad: Lennart Peep, Kaija M Kalvet

Näitlejad: Martin Tikk, Anu-Liis Laar, Oliver Taul, Jari Matsi, Karl Jakob Marken, Peeter Piiri

Stsenaarium: Martin Tikk, Lennart Peep

Kostüüm: Helen Tammemäe

Helimees: Erki Ani

Etendused Genialistide klubis:

T 25. mai kl 18

N 27. mai kl 18

Kultuuritehase festivali JUUMI raames Pärmivabrikus

P 30. mai kl 16

Kestab 40 min, maksab 25 EEK

Muusikaklubi avamine toimub 28. mail aadressil Narvma mnt 101.

PS: Ainult loetud päevad hiljem avaldab Rasmuse ansambel Leegitsev Sidrun oma esimese albumi. See on üks laulev revolutsioon.

Minu jaoks on kogu protsess alates Tammepargi seltskonnast (kus ma
tutvusin Kaija ja Piuga) VHKsse astumise (Triin, Helmi …) ja
Noorlooma asutamisega kuni Eha poistega segunemisega ja tartusse
kolimisega vaadeldav ühe protsessina.

oleks mul pikemalt aega süvenemiseks psühholoogilistesse ja
sotsiaalsetesse teoriatesse leiaks see ilmselt ka tõestust -
kuulumisvajadus, grupitunnetus, vajadus mingi “tõe” järele,
kriitikameele arenemine, vajadus vastanduda kehtivale võimule, vajadus
ise luua, ise juhtida, iseseisvumine.

ühiskonna dekonstrueerimine – konstrueerimine.

Uus Noorus kitsamalt kui eksperiment, katse-eksitus, pannes proovile
iseendid indiviididena ja iseendid grupina. Ühine energeetiline väli,
mille liikmete energia kogusumma põhjustas mingi ainuomase atmosfääri,
mille kestus on ajutine, püüdmatu ja säilitamatu. Plahvatusele järgnev
loomulik kaose poole liikumine – teineteisest eemaldumine. Samas on
kõigi osakeste alge SAMA ja kõigis meis on jäljed plahvatusest, mille
alusel saab meid paratamatult alati samastada.

Minu jaoks pole see millegi lõppemine vaid jätkuv protsess. Igavene
liikumine. Uus Noorus on osa minust ja see ei kao ajas.

Noorus on midagi, mida ei saa säilitada. Noorus on ajutine ja sellest
kasvatakse igaljuhul välja. Sama kehtib Uue Nooruse kohta. Sellel oli
oma aeg ja oma koht, mille võimu pole vaja säilitada, vastasel juhul
saaks sellest üks järjekordne paratamatult stagneeruv koosseis.
Struktuur struktuuri pärast, mille sisu aeguks.

***

Uusnooruslased liiguvad igaüks oma uue eluetapi poole – leiavad
iseend, leiavad selleks uusi koosseise, taasavastavad teineteist, …

ja vastavalt uuele eluetapile dekonstrueerivad ka paratamatult legendi
uuest noorusest. Kirjutavad igas eluetapis sellele ehk uue loo.

Tere Gregor

Meile on kõigile antud siin ilmas oma aeg ja kuidas me seda kasutame, on
sügavalt isiklik otsus. Paljud (ehk vastab tõele, et 80% inimkonnast) ei
vaeva oma pead küsimusega “mis on inimese eksistentsi olemus”. Kui aga
kord juba selle küsimuse juurde jõuad ja ikka jälle tagasi pöörduma
hakkad, võid kindel olla, et midagi erilist sinus on.

Kui inimene tunneb end teistest eristuvana, hakkab lööma alarmkell -
karjast eraldujat ähvardab surm. Siin on muidugi palju variante, mida
edasi teha. Võid täielikult asotsialiseeruda – elada erakuna metsas või
linnadžunglis, uppuda raamatutesse vms. Võid aga ka muude variantide seas
otsida ja leida omale mõttekaaslasi ning veeta aega koos nendega -
kuulutada mingit sõnumit, püüdes hingesugulaste ringi laiendada ning
tugevdades oma karja, tagades selle sees jätkusuutlike struktuuride teke.

Kui selliseid kildkondi moodustavad väga noored inimesed, kipub struktuur
olema rabe. Inimesed on välja kujunemata. Veri nõuab oma osa, olulisel
kohal on armumised, enesetõestamise vajadus, kogemustejanu. Ühel hetkel on
vaja lapsi saada… Kõik see viib tihti taoliste gruppide hääbumiseni
küllaltki lühikese aja jooksul ja isegi kunstihuvi ei ole püsivaks
tsementeerimiseks piisav.

Toimub “looduslik valik”. Kes grupist rändab välismaale, kes muutub
alkohoolikuks, kes kasvatab kolme last, kes ehitab maja ja maksab kahes
kohas rügades laene…
Ja siis muidugi jäävad need vähesed “vabad hinged”, kes ei allu süsteemi
ahvatlustele. Neil on isegi selle 20% seas haruldane oma maailmakäsitlus,
analüüsivõime, julgus kahelda autoriteetides, loovus ja ettevõtlikkus.

Need isiksused koondavad enese ümber aina uusi inimesi, annavad ideid ja
mõttesuundi ning liiguvad siis jälle ise edasi. Nende kohta öeldakse
“maailmaparandajad”, neid naerdakse või austatakse, aga kunagi ei ola nad
kusagil lõpuni “omad”.

Uues Nooruses on ehk kõik tüübid esindatud. Iga aastaga toimuvad nii
noorte inimeste rühmituses aga sedavõrd drastilised muudatused, et praegu
puudub paraku veel vajalik ajaline distants rühmituse kohta üldistuste
tegemiseks. Ehk viie aasta pärast

Parimat,
Madis

Uus Noorus/Eha tn poisid on hea näide kultuuri sinusoidsest
kulgemisest  St see aeg, kui neil/teil aktiivsem tegutsemine Tartus
algas (Vastikud Diskod jne), oli just selline, kus eelmine põlvkond
hakkas ära väsima – nt Eclectica oli ju saanud küll linna rahastuse
taha, aga see tähendas, et linn ja publik ja meedia ootasid nagu aina
rohkem ja aina suuremat ja samas olid üha vähem valmis selle eest
maksma, ja mingeid iseenesest suuri saavutusi meie kontekstis võeti
juba enesestmõistetavalt (vt kas või Mammuti Eclectica-plakateid
Y-Galeriis – kes siin kõik ära käinud on!) Oma jaks kahanes, pere
tekkis ju ka, samaealised ei jaksand enam ka nagu pidudel käia ega
korraldada, kaader vajus laiali, linna kultuuripoliitika läks
konservatiivsemaks ja tundus, et alternatiivkultuuri kohale Tartus
tekib auk. Aga samas oligi juba uus seltskond alustanud, nagu hoopis
teistel alustel, ilma linnavalitsuseta ja suurte rahadeta, aga
see-eest hullude ideede ja uute nimedega, ja see töötas, ja täiesti
uus rahvas tuli taha ka. Võrreldes selle eelmise, kümnendi keskpaiga
skenega oli suhtumine ses mõttes isegi avatum, et traditsioon ja
uuendus olid mõnevõrra sujuvamalt ühitatud, pildile mahtusid nii Griša
Lotman ja “Tartu lood” kui ka eksperimentaalpeod. Sisemiselt on ehk
esteetikate ja inimsuhete lahknevusi olnud rohkem kui väljapoole
paistab ja eks see vajadus endale kummati elatist leida mõjutab ka
tänaseid tegemisi, aga osalt vist ka seetõttu on Uue Nooruse omad
kuidagi sujuvalt lülitunud Tartu põnevamatesse kultuurikeskustesse
(Pärmivabrik, Genialistid, Y-Galerii…) Tõenäoliselt on asjaosalistel
praegu mõnevõrra ka teelahkmetunne, et mingid võtted ja võimalused on
juba nagu läbi katsutud ja uute jaoks oleks vaja uusi inimesi või
tingimusi; ses mõttes põnev seis, et mis edasi saab.

parimat,
bv

nii palju kui pasunast tuleb.

Pakun välja lähtepunkte kirjutamiseks:

Mis uusnoorus on?

kamp suht ühevanuselisi lapsi, kes kogu aeg sama “territooriumi” jagavad..klassis, koolis, korterites, Tartus, nüüd pidudel, üritustel, tehases, genis, blogis, näitusesaalides,kus iganes nad territooriumi omastavad või lahkelt vastu võetakse..
nagu sõpruskonnad ikka, selles mõttes ei midagi ebatavalist..omaendi kehtestatud subkultuursete stiilinormidega lihtsalt.

Miks sellised ühingud sünnivad, miks nad surevad?
uusnoorus ei ole surnud, ära muretse.. anna aega

Milliseid väärtuseid uusnoorus teie arvates esindab?
paduromantilisi, elujaatavaid, nooruslikust seksuaalsusest pakatavaid väärtusi,
tartu youth culture üks lipulaevadest

Ning kellel vähegi viitsimist on, võiksid mõtteid mõlgutada teemal, kuidas
ja miks üks organisatsioon inimeste peadest üle kasvab, nii et ta
inimeste vahel lõputuid vaidlusi tekitada võib.

see ei olegi päriselt organisatsioon. organisatsioonis o n kõik organiseeritud.
te hakkate lihtsalt täisealiseks saama ja need samad ülal loetud väärtuste asemel tulevad nagu iseenesest uued j a huvitavamad – kellele mis.. lubage üksteisel muutuda ja kannatage teisenemine välja. 30selt rokite jälle terves vabariigis.